Nüüd on viimane

Hei
Või siis hej, kuna istun Rootsis lennujaamas ja ootan oma viimast lendu Stockholm-Tallinn marsruudil. Miks mitte aega ära kasutada ja veel paar rida kirjutada ja sellele blogile punkt panna.

Polegi vist maininud, kuidas lendasin.
Minekul lendasin Finnairiga esmalt Helsinkisse ja sealt Londoni Heathrow lennujaama. Sealt edasi Virign Atlanticuga Barbadosele ja sealt Vincyle.
Tagasi lendasin samuti Virginiga Vincylt Barbadosele, aga sel korral ei pidanud lennukist maha tulema. Ehk siis istusin natuke üle tunnikese lihtsalt lennukis. No umbes sama, kui sõidad Võru-Tallinn otsa bussiga ja Tartus läheb maha ja tuleb peale uusi inimesi 😀 Barbadoselt jälle Londonisse ja sealt edasi SAS-iga (ei ole veel pankrotis 😀) Stockholmi ja sealt Tallinnasse.

Egas ma siin pikka juttu ei tee, panen kirja lihtsalt mingid faktid, mis tunduvad huvitavad ja mida ma ilmselt varem maininud ei ole. Vabandan, kui olen, pikad lennud juba selja taga 😀

Sääsed ja mingid teised imepisikesed hammustavad putukad, kes mind ikka väga väga kõvasti reisi jooksul kiusasid. Ma neist 6 nädalaga jagu ei saanud ja minu veri maitses neile vist väga hästi. Oli küll sääsemürk kaasas, aga kogu aeg polnud seda meeles peale panna. Nii et kindlasti, kes reisile sinna kanti lähevad, võtke julgelt mürk kaasa ja kasutage korralikult.
Millega mul veel raske harjuda, on hilinemine. Kui öeldakse, et kell kolm on minek, siis tegelikult on äkki alles kell neli ja kui sa ütled kellelegi, et kohtume kell kolm, siis keegi ei eelda, et päriselt ka kell kolm kokku saadakse.
Riigil on olnud üks ja sama peaminister 23 aastat. Rahvas rahul ei ole, muudatusi ei toimu, kuid siiski saab ta alati valituks. Peaministri sõbrad on nt Kuuba, Venezuela, Hiina. Seotus on ka Taiwaniga.

Naised meiki ei kasuta ja ripsmeid ei värvi. Jah, nägin küll linnapildis paari nooremat tütarlast, kes kasutas meiki, aga üldiselt mitte. Kui on, siis on kunstripsmed. Väga oluline tundus aga olevat pediküür. Aga miks mitte oma varbad ilusaks teha, kui aasta läbi saab neid demonstreerida. Ma värvisin seal oldud aja jooksul ripsmeid vist kaks korda, mulle väga sobis 😊
Samuti naised ei eemaldanud jalgadelt karvasid. Sellega ma kaasa ei suutnud minna 😀
Keelatud on homoseksuaalsus, abort, teatud sorti seks. Juttude järgi on linnapildis küll ära tunda geisid, aga see on ikkagi tabu. Mõned aastad tagasi võidi nt homoseksuaal läbi peksta või lausa ära tappa.
Suhtlus karjudes. Kui sinust sõidab mööda auto või van või mõni muu liiklusvahend ja te teate üksteist, siis te lihtsalt karjute tervitussõnasid nii, et terve küla kajab. Kui sul on vaja nt naabrinaisele midagi öelda, siis sa ei lähe ukse taha, vaid karjud nii kaua, kui ta välja või akna peale tuleb ja siis räägite omad jutud ära.
Kariibi meres on Vincys kõige rohkem mereröövleid. Minu loogika muidugi arvab, et siin on tugev seos sellega, et inimestel pole tööd ja palk on väike.
Mõrvasid on palju. See aasta juba üle 50. Ühel hommikul oli ka meie kandis üks mees maha lastud. Ja otseloomulikult ringleb kohalike seas ka video, kus on surnud mees.
Googeldasin riigi keskmist palka ja see ei tundunud üldse nii hull. Kohalikega rääkides nemad küll ei saanud aru, kuidas see keskmine nii kõrge saab olla. Aga siis kuulsin jälle (pole täpselt järgi uurinud ja ei tea, kas see on üldse avalik info), et nt õpetajatel on väga kõrge palk, nädalas 3000 kohalikku ehk meie rahas 1000 eurot. Miinus maksud, aga ikkagi. Sellise palga eest elab väga väga väga hästi ära. Aga kas see tõsi on, ma pead ei anna. Üldiselt on ikkagi nii, kui sul on sugulased välismaal, on sul hästi. Välismaalt saadetakse nii toitu, st kuivaineid, konserve jne ning samuti ka riideid ja jalanõusid, šampoone, pesemisvahendeid, väiksemat koduelektroonikat jne. Tollimaks on päris kõrge, aga nipp on selles, et peale poole paned odavamad asjad ja keegi ei hakka kasti tervenisti läbi otsima ning tollimaks öeldakse suvaliselt 😀
Enamik inimesi maa piirkondades kõnnib ringi machetega. No linnas ka, sest kui sa töötad kusagil istanduses, siis see on sinu tööriist ja mitte keegi ei mõtle, et sellega midagi halba tehakse. Noh kuigi ennist kirjutasin mõrvadest, nii et jah..
Millega ma ka ikkagi ära ei harjunud, oli van-ide ootamine. No ausalt, vahepeal oota tund aega, kui selle ajaga oleks saanud ei tea mida ära teha. Ma nüüd ei kurda enam Tallinnas, kui buss 10 minutit hiljaks jääb 😁
Üks õhtu, kui juba täitsa pime oli, nägin maja taga taskulampide sähvimist ja koerad klähvisid ka korralikult. Mis selgus - käis iguaani jaht. Kui iguaanid magama jäävad ja neid taskulambiga valgustada, siis nad ei saa midagi aru. Magavad edasi ja nii ongi neid väga lihtne küttida. Ääremärkuseks - iguaani liha ma ei söönud.
Mida ma aga sõin, oli blackfish. Küsiti, et kas tahad proovida. Mina, et muidugi. Sellist kala pole enne ju söönud. Siis paari ampsu pärast mõtlesin, et googeldaks, milline see blackfist välja siis näeb. Noohh.. see on vaal (pilot whale)!!! Ma ei tea, mis selle eestikeelne õige nimetus on, aga jaa, nende küttimine on seal riigis lubatud. Seal see kala söömine muidugi lõppes.

Eile tagasi reisi alustades Vincy lennujaamas muidugi toimus mul ka korralik turvakontroll. Viidi taha ruumi ja kogu äraantav pagas otsiti läbi. Hiljem kuulsin, et päris paljud käisid sealt turvakontrollist läbi ja ise mõtlesin, et ilmselt kõik, kes Londonisse lendasid, pidid selle protseduuri läbima. Kas selle põhjuseks oli kergesti kättesaadav kanep või riigis müüdav 80% rumm, mida eksportida ei tohi või hoopis midagi muud, ei tea.

Palju sai nähtud ja palju sai käidud, aga mitmed kohad jäid veel avastamata. Järgine kord siis Grenadiinide poolele, kuigi selle jaoks peab lotoga enne päris korraliku summa võitma 😁

Lisan veel mõned pildikesed ja ehk teen veel mõne reelsi toredatest matkadest.

Aitäh kes lugesid ja mulle kaasa elasid!