Raha ja transport

Hei

Olen nüüd St.Vincent ja Grenadiinidel olnud kaks nädalat ja õige aeg on rääkida rahast ja transpordist. Alustame rahast.

Valuutaks siin on Ida-Kariibi dollar. See on peale Vincy (hakkan seda lühendit kasutama St.Vincent ja Grenadiinide asemel) kasutusel ka kõigis teistes Ida-Kariibi mere riikides. Kasutusel on nii mündid kui paberraha. Müntidest on kasutusel 1, 2, 5, 10, 25 senti ja 1 dollar. Paberrahana on kasutusel 5, 10, 20, 50 ja 100 kupüürid. 1 euro = 2,89 EC$. Mis mulle paberraha juures silma jäi on see, et ka vaegnägijatele on mõeldud ning raha ühes ääres on pimedate kirjas raha summa.

Nii müntide kui paberraha peal on kuninganna Elizabeth II. Sel aastal võeti aga vastu otsus, et Ida-Kariibi uue raha peal ei hakka enam Briti monarhe olema, aga millised näeb välja uus raha, ei tea.

Peale EC saab siin otse loomulikult maksta ka US dollari ja euroga. Kurss on sel juhul täpselt selline nagu kaupmees arvab. Kuna olin endaga kaasa võtnud mõned eurod, otsustasin neid panka vahetama minna. Aga... neid ei saa vahetada, kui sul pole Vincy pangakaarti 😀 Mul seda ju otseloomulikult ei ole ja minu poolt jäigi raha vahetamata. Eks hiljem tuleb siis mõnel kohalikul sabast kinni võtta ja temaga koos minna panka raha vahetama. Ma täpselt ei saanu aru, miks raha vahetada ilma pangakaardita ei saa. Võiks ju olla loogiline, kui turistid tulevad ja tahavad raha vahetada, siis seda võimaldatakse, et turist ikkagi võimalikult palju raha riiki jätaks ja seda toetaks. Igatahes sain raha välja võetud ka pangaautomaadist.

Teine asi on pangakaardiga maksmine. Kui tahad kaardiga poes maksta, siis sul peab olema kaasas isikut tõendav dokument ja enne makset ei saa teostada, kui sa oled selle ette näidanud. Mul muidugi polnud mingit dokumenti kaasas, kui esimest korda poodi läksin 😀 Mõnes mõttes tore, kui keegi on kellegi teise pangakaardi ära varastanud, siis isegi viipemaksega maksta sa ei saa. Iseteeninduskassasid siin ju pole, nii et viibata saab ainult kassiiri juures.
Sellest, millised on hinnad poodides, tänavatel ja otse müüjatelt, kirjutan ehk järgmine kord, kui pilt veel selgem.

EC$ ehk Ida-Kariibi dollar

Kõige olulisemaks transpordivahendiks siin on väikesed mikrobussid ehk van-id. Süsteem on selline, et linnas olles on "bussipeatused", aga linnast väljas sa tõstad oma kodu juures või ükskõik, kus sa parasjagu oled, lihtsalt käe ja kui ruumi on, võetakse sind peale. Van-il on juht ja konduktor. Konduktor avab uksi, tegeleb rahaga ja "peatuste" läheduses karjub aknast välja, mis suunas bussike sõidab, et inimesed teaksid, kas tõsta kätt või mitte. Erinevad sihtpunktid on van-idele kas väikselt kirjutatud kojameeste külge või pole neid üldse. Viimasel juhul tulebki mängu karjuv konduktor 😀

Üldiselt mahub ühe van-i eesistmele kaks reisijat pluss juht. Taga on 4 rida, kuhu mahub kokku 16 inimest pluss konduktor. Ärge küsige kuidas! Kui ma esimesed paar korda sõites arvasin, et buss on täis, siis ei, mahtus veel neli inimest peale 😀 Kuna teed on väga käänulised, siis ongi hea, kui bussis on palju rahvast, sest üldiselt pole kinni hoida kusagilt ja tihedalt üksteise kõrval istudes pole loksumist karta 😀 

Täitsa hulluks läheb van-is koha saamisega, kui vihma sajab. Mina ei tea, kust kõik need inimesed siis välja ilmuvad ja miks neil on just siis vaja van-iga sõita ja kuidas siis neid bussikesi nii vähe on. Ootasime vihmas ükskord 2 tundi ja lõpuks ei saanudki bussi, vaid sõber tuli järgi 😀 Siis hakkas mul esimest ja hetkel viimast korda külm siin riigis. Naljakas on muidugi ka see, et bussi siseneda tahtjad ei lase enne inimesi välja, vaid hakkavad ennast juba otsast peale pressima ja siis ei toimu mingit liikumist ja kõik karjuvad üksteise peale ja konduktor on täiesti ahastuse ääre peal ja proovib korda majja lüüa.

Muidu konduktorid aitavad reisijate kotte ja kaste bussi tõsta ja avavad neile vihmavarjusid. Üldiselt on inimesed viisakad, aga "tere" ja "head aega" ja "aitäh" bussis ei kasutata. Muidugi on ka reisijaid, kellele midagi ei sobi ja siis saab konduktor vastu päid ja jalgu. Nt ei meeldi reisijale koht, kus ta istuma peab või talle ei meeldi, kuidas konduktor riides on jne. 

Van-ides on väga vali muusika ning need on väljast "kaunistatud". Ehk mida ägedam van ja mida valjem muusika, seda populaarsemad need on ja seda rohkem inimesi tahab sinna peale minna. Ja vali muusika on ikka väga vali. Nii et alt orust on juba üles kuulda, kui bussike sõidab. Van-i omanik ja juht pole üldiselt üks ja sama inimene. Ehk van-i omanik otsib oma bussikesele juhi ja samuti ka konduktori. Konduktori palk päevas on umbes 60EC (20 eurot) + hommiku-, lõuna- ja õhtusöök + joogid. Juhi palk päevas on umbes 100EC (35 eurot) pluss samad lisad, mis konduktoril. Noh muidugi.. kuna arveldamine käib sularahas ja tegelikult ju keegi kuidagi kontrollida ei saa, kui mitu inimest päeva jooksul sinu bussikeses istus ja kui pika sõidu ette võttis, siis nii juht kui ka konduktor panevad natuke raha oma taskusse ka. Lühemad sõidud maksavad 1EC, u 10 km sõit 2EC ja pikemad 3EC. Hinnad olid muidu odavamad, aga kuna kütus on läinud kallimaks, siis on ka hindasid tõstetud. Omanik maksab kütuse eest ja palga koos söökidega juhile ja konduktorile. Keskmine päevatasu võib van-i omanikule jääda ehk sinna 360EC (125 eurot) kanti. 

Üldiselt pole kellelgi mingit kobisemist, kui van põikab korraks kusagile kõrvalteele. Nt me läksime ükspäev randa, mis asus peateelt kaugemal ja bussike viis meid lähemale. Teine päev käisime otsisime kogu bussitäie rahvaga konduktori lapse lasteaiast ära 😀

Üldiselt on liiklusohutus meie ajast u 30 aastat maas. Ma mäletan, kui me väiksed olime, siis istusime vanaisa mosse tagaistmel või trallitasime seal sõidu ajal ringi ja mingeid turvavöösid ega -istmeid polnud. Praegu ei kujutaks seda enam ette, aga täpselt nii on see praegu siin. Ei juhil ega kaasreisijatel pole turvavööd kinnitatud, ma ühes autos hakkasin tagaistmel turvavöö auku otsima, aga ei leidnudki. Turvavöö oli küll olemas. 

Täiesti normaalne on ka "joo ja sõida" mentaliteet. Okei, saan aru, kui võtad ühe õlle söögi kõrvale või soojal päeval karastuseks, see aurustub kohe kehast siin riigis küll välja, aga juuakse sõidu ajal ja ka mitte ainult õlut, vaid ka nt rummi. Ma pole kindel, aga ma ei usu, et politsei kunagi kontrollib, kas juht on joobes või mitte. 

Teed on väga kitsad. Nende kaks suunda on samad, mis meil on üks sõidusuund. Mingeid jooni maas pole, teepeenart pole, aga see eest on auke ja väga palju 😀 Juhtidel on signaali andmise süsteem, millest ma päris täpselt pole veel aru saanud. Saan aru, et kurvi sisenemisel või sealt väljumisel antakse signaali, aga on veel kaks korda signaali andmise morsed ja veel erinevaid, ehk mõne nädala pärast saan nendest ka aru 😀 Samuti pargivad ka autod keset teed. St nad nagu pargiks teepeenral, aga kuna peenart pole, siis nad on keset teed, mis kohati on ka keset kurvi, kus mingit nähtavust pole. Möödasõite tehakse ka ohtralt, täiesti pimedates kurvides ja mitmest autost korraga, siis sa paned lihtsalt signaali põhja ja hoiad seda seni, kuni möödasõit on sooritatud. Riinule meeldiks siin väga sõita ma arvan 😀Nooh.. ja siis kujutage ette, et siin teedel sõidavad ka suured veoautod ja seguautod ja prügiautod. 

Transportivate kaubikutega kaasas sõitvad töölised istuvad muidugi lahtiselt kastis või hoiavad lihtsalt olemasolu korral piiretest kinni või istuvad kauba otsas. Kõige kummastavam vaatepilt oli see, kui treileri laadse auto aluse peal istus tüüp, kellel polnud reaalselt mitte kusagilt kinni hoida ja siis ta hüples üles-alla auklikul teel. Ma ei näinud, kuidas ta kurvis vastu pidas, aga eks ta siis lihastega ennast kinni hoidis. Sest ka mina van-is pean vahepeal lihtsalt oma jala- või kerelihaseid kasutama, kui kusagilt pole kinni hoida. Lihtsalt surun jalad vastu maad ja kogu keha pingesse. Toimib 😀

Näiteid ühistarnspordist

Randa minek

Mäest alla ja koju

Ilus!

Seiklemas

Linnas värskendavat (loe:magusat) jooki tellimas

Kookosemahla kaupmehed

Külakese baar/pood

Lemmikloom

Young island

Mõned õhtud on ilusamad kui teised

Botanical garden

Avokaadoke

Nüüd algab minu päris puhkus, ehk siis reedega lõppes kaks nädalat kaugtööd ja algab neli nädalat puhkust. Tööpäeva lõpuks läks elekter ka ilusti ära, mis näitas selgelt, et aitab töötamisest küll 😀


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Esimesed päevad aklimatiseerumiseks

La Soufriere vulkaan ja muud